Kui vaadata mõnesid 1970-ndatest pärit ajakirja Vogue kaasi ja reklaame, siis tunneb ära päikeseprillid ka tänapäeva tänavatelt. Igati tuttavad stiilid: massiivsed kandilised ja ümmargused raamid, aviaatori-stiilis prillid ja peegelklaasid. Seega mood tõesti käib ringipidi.
Just nagu 70-ndate riietus, olid ka tolle aja moodsaimad päikeseprillid väga julge joonega. Päikeseprillide kandmine oli väga populaarne ja paljudel inimestel olid need peas isegi siis, kui nad parasjagu lõõskava päikese käes isegi ei olnud. Loomulikult oli kõigil, kes end vähegi moodsaks pidasid, olemas mitmed paarid erinevat värvi päikeseprille, mis sobisid erinevat värvi riietega.
Väikestest ümmargustest ülisuurte klaasideni
Varasematel 70-ndatel ei erinenud moodsad päikeseprillid kuigivõrd nendest, mis olid populaarsed ka 60-ndate hipiajastul. Kõige populaarsemad prillid tol ajal olid väikesed, ümmargused ja traadist raamidega, mida mõned inimesed kutsusid ka vanaema prillideks. Selle stiili tegi populaarseks John Lennon, kes selliseid prille tihti kandis, täienduseks oma pikkadele juustele ja ümber otsaesise seotud rätikule.
70-ndate moodsate päikeseprillide klaasid olid tavaliselt tumerohelised, aga leidus ka laias valikus muid toone: ornaze, roosasid ja lillasid. Mõnedel prillidel olid isegi vikerkaarevärvides klaasid. Raamid olid tavaliselt kulla- või hõbedavärvi.
Dekaadi edenedes muutusid ka prillid – 70-ndate keskpaigaks hakkasid väikesed ümmargused prillid kaduma ja moodi tulid vastupidiselt ülisuured prilliklaasid. See stereotüüp on säilinud tänapäevani – enamus inimestele tulevad 70-ndate stiilist mõeldes ette just sellised ülisuurte klaasidega päikeseprillid, mis katavad poolt nägu, mõningatel juhtudel olid neil ka massiivsed väga erksates värvides plastikraamid – neoonrohelised, -kollased ja -oranźid.
Suured neljakandilised klaasid ja Ray-Ban´id
Kõige populaarsem vorm 70-ndate päikeseprillidel oli siiski peaaegu täielikult neljakandiline. Neil prillidel olid raamid kas plastkust või traadist või olid neil ainult klaasid ilma igasuguste raamideta. Viimasel juhul olid klaasid ühendatud nina juurest keskelt kokku nii, et pool klaasidest oli silmast ülevalpool ja pool allpool. Enamus nende päikeseprillide klaasidest olid nii suured, et pressisid kandja põskedele vaod sisse, aga ilu on ju alati ohvreid nõudnud.
Peale muutuste oma stiilis tegid 70-ndate keskel päikeseprillid läbi ka mõned suured edasiarendused kvaliteedis ning kuulsad moedisainerid nagu Lacoste, Cazal, LaRoche ja John Paul Gaultier hõlmasid päikeseprillid ka oma moekollektsioonidesse. Samuti tõstsid päikeseprillide populaarsust 70-ndatel ka Ray-Ban´id – kuigi leiutatud olid need juba 30-ndatel – ning ka tänapäeval jälle populaarsed aviaatori-stiilis päikeseprillid.